Priorat DOQ

Haruldased veinid

Priorati DOQ piirkond koosneb peamiselt aladest, mis varem kuulusid Scala Dei kloostrile. Need maad moodustavad geograafilise üksuse, mida iseloomustab karm topograafia, kiltkivi pinnases (tuntud kui llicorella) ja äärmuslikud kliimatingimused. Kõik need tegurid loovad parimad tingimused viinapuude kasvatamiseks. Kartuusi mungad märkasid ja kasutasid seda ära, kui nad 12. sajandil rajasid Montsanti Sierra jalamile kloostri. Seal valmistasid nad nii suurepärase kvaliteediga veine, et need kaunistasid ka aadlite laudasid. Nõudlus kasvas ja 18. ja 19. sajandi vahel, mille tõttu istutati viinapuid kogu Priorati alale.

Järskudel astangutel olevad istandused vajavad ka täna traditsioonilisi maaharimise meetodeid, kus on abiks hobused ja eeslid. Karm pinnas oma keerukusega nõuab valdavalt käsitsi viinamarja saagi korjamist ja viinapuude hooldamist.

Pikka aega kasutati Priorati kvaliteetseid veine peamiselt Euroopa suurepäraste veinide täiustamiseks. Tänapäeval on aga tänu vanade viinamarjasortide, peamiselt Garnatxa Negra ja Carinyena pärandile ning veinivalmistajate oskustele Priorati veinid omaette kuulsaks saanud.

Iseloom

Tootmispiirkond: Bellmunt del Priorat, Gratallops, el Lloar, la Morera de Montsant ja Escaladei, Poboleda, Porrera, Torroja del Priorat, la Vilella Alta, la Vilella Baixa ning Falseti ja El Molari munitsipaalpiirkondade põhjaosa.

Haritav pind: ca 2100 hektarit

Punased sordid: Domineerivad on punane Garnatxa Negra ja Carinyena. Samuti võime leida Garnatxa Peluda, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Syrah, Tempranillo, Picapoll (“punane Pikpoul”) ja Pinot Noir.

Valged sordid: Garnatxa Blanca, Macabeu, Pedro Ximénez, Chenin, Moscatell d’Alexandria („Aleksandria muskaat“), Moscatell de Gra Petit, Pansal („Xarel·lo“), Picapoll Blanc ja Viognier.

Kõrgus merepinnast: 200–750 meetrit.

Mullatüüp: Montsanti mäestikku ümbritseval alal on tihe kiltkivist (llicorella) aluspind, keskmise või õhukese kihiga ja väiksema osakaaluga mõõdukalt lubjarikas ümar pinnas. Viinamarjade kasvatusmaastikku iseloomustavad nõlvad, mis on sageli üle 15% maapinnast eemal ja vanade viinapuude puhul sageli üle 60%.

Llicorella annab veinidele nende tüüpilise suitsuse mineraalsuse, millel on väga kõrge äratundmisväärtus. See muld koosneb punastest ja tumedatest kiltkivist, mis on läbi põimunud kvartsiidiosakestega, mis päikese käes väga silmatorkavalt sätendavad.

Antud pinnasel on väga hea drenaaž, mis sunnib viinapuid kasvatama sügavaid juuri, pakkudes väga väikest ja kontsentreeritud saaki.

Iseloomulikud omadused: Nendel veinidel on intensiivne värvus ja küpsete puuviljade kompleksne aroom, mille mineraalse baasi annab llicorella. Need on jõulised ja hästi struktureeritud veinid, millel on oma isikupära, tanniinide maitse ja väga püsiv järelmaitse.